Tere, kõigile!
3 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Tere, kõigile!
Vaatasin, et siin foorumis oli kunagi olnud eraldi enda tutvustamiseks punkt, kuid tänu vähesele kasutusele kustutati see.
Seega mõtlesin, et annan ikka kuidagi moodi endast märku. Loodan, et saan andeks, et ma siia selle kirjutasin.
Oma esimesed kitsed ostsin ma 8 kuud tagasi, 2 kastraadist poissi. Kuna nad on kaksikud, siis sai neile nimedeks pandud Pupsik ja Nupsik(sai nime tilbade pärast, sest nad meenutasid mulle väikeseid nupse). Detsembri kuus ostsin ma endale 2 emast kitsekest, nad on pärit Tartu lähedalt. Müüja jutust sain ma aru, et vanem kitseke on sündinud 2009. aastal, noorem on sündinud 2011. aasta kevadel, temale panin nimeks Salme. 14. märtsil sündis vanemal kitsel kolmikud, kahjuks oma teadmatusest täpsest paaritus päevast ja kogemuste puudumisest oli kits poeginud öösel ning hommikul lauta minnes olid kaks väiksemat talle manala teed läinud. Kuna endise omaniku jutust sain ma aru, et tema karjas oli olnud paar päeva saane sokk, siis igaks juhuks hoidsin silma peal ka Salmekesel. Kuid paari päeva jooksul ei poeginud ta(kuigi ausalt öeldes ma ei oodanud ega lootnudki, et ta poegima peaks, sest nagu ma olen aru saanud, siis esimesel korral poegides võiks olla kits vähemalt 18 kuune. Vabandan, kui ma valesti olen aru saanud. ) Märtsi keskpaigas märkasin, et noorel emasloomal on udar hakanud kasvama ning siis katsusin ta kõhtu, et kas tunnen talle liigutusi või ei..kuid Salme on minu kitsedest kõige arglikum ning enamus ajast siples ta nii palju, et mul jäi mulje nagu ta poleks tiine. 3. aprilli lõunaks oli laudas pisike talleke ning alles siis sain kinnitust, et Salme ikka oli tiine. Alguses aitasin teda natuke, panin talle nisa "otsa" ja tegin sellist toimingut iga paari tunni tagant, kuid värske ema oli tubli ja sai õhtuks ise aru, et pisike tall tahab süüa, mitte et ma ei käi teda kiusamas.
Tänu sellisele üllatusele on mul nüüd 2 isast tallekest(kes on väidetavalt saane veresusega) ja nemad soovin ma vahetada sügiseks kitsekese ja sokupoisi vastu.
Samas nii vähese aja jooksul olen ma aru saanud, et alati tuleb usaldada, kuid kontrollida. Mõni aeg tagasi avastasin ma oma loomadel täid, kohe uurisin netist informatsiooni ning tänu Maivi suurepärasele kodukale, sain ma palju targemaks. Siiani otsisin ma loomaarsti, kes saaks mu loomadele rohu välja kirjutada, kuid ma sain alati vastuseks, et nendel sellist rohtu ei ole või et tegeletakse vaid kasside-koertega, lõpuks täna kui ma süvenesin täielikult foorumisse, siis leidsin kasuliku lingi, kus oli ühe kohaliku veterinaari kontakt ning ta on siiani ainuke arst, kes palus mul 15. min pärast tagasi helistada ning tagasi helistades sain suurepärase uudise, et selleks reedeks on mul rohi olemas.
Soovin kõigile mõnusat kevadet ja hästi-hästi palju päikest ning loodan, et võtate mind oma kampa!
Seega mõtlesin, et annan ikka kuidagi moodi endast märku. Loodan, et saan andeks, et ma siia selle kirjutasin.
Oma esimesed kitsed ostsin ma 8 kuud tagasi, 2 kastraadist poissi. Kuna nad on kaksikud, siis sai neile nimedeks pandud Pupsik ja Nupsik(sai nime tilbade pärast, sest nad meenutasid mulle väikeseid nupse). Detsembri kuus ostsin ma endale 2 emast kitsekest, nad on pärit Tartu lähedalt. Müüja jutust sain ma aru, et vanem kitseke on sündinud 2009. aastal, noorem on sündinud 2011. aasta kevadel, temale panin nimeks Salme. 14. märtsil sündis vanemal kitsel kolmikud, kahjuks oma teadmatusest täpsest paaritus päevast ja kogemuste puudumisest oli kits poeginud öösel ning hommikul lauta minnes olid kaks väiksemat talle manala teed läinud. Kuna endise omaniku jutust sain ma aru, et tema karjas oli olnud paar päeva saane sokk, siis igaks juhuks hoidsin silma peal ka Salmekesel. Kuid paari päeva jooksul ei poeginud ta(kuigi ausalt öeldes ma ei oodanud ega lootnudki, et ta poegima peaks, sest nagu ma olen aru saanud, siis esimesel korral poegides võiks olla kits vähemalt 18 kuune. Vabandan, kui ma valesti olen aru saanud. ) Märtsi keskpaigas märkasin, et noorel emasloomal on udar hakanud kasvama ning siis katsusin ta kõhtu, et kas tunnen talle liigutusi või ei..kuid Salme on minu kitsedest kõige arglikum ning enamus ajast siples ta nii palju, et mul jäi mulje nagu ta poleks tiine. 3. aprilli lõunaks oli laudas pisike talleke ning alles siis sain kinnitust, et Salme ikka oli tiine. Alguses aitasin teda natuke, panin talle nisa "otsa" ja tegin sellist toimingut iga paari tunni tagant, kuid värske ema oli tubli ja sai õhtuks ise aru, et pisike tall tahab süüa, mitte et ma ei käi teda kiusamas.
Tänu sellisele üllatusele on mul nüüd 2 isast tallekest(kes on väidetavalt saane veresusega) ja nemad soovin ma vahetada sügiseks kitsekese ja sokupoisi vastu.
Samas nii vähese aja jooksul olen ma aru saanud, et alati tuleb usaldada, kuid kontrollida. Mõni aeg tagasi avastasin ma oma loomadel täid, kohe uurisin netist informatsiooni ning tänu Maivi suurepärasele kodukale, sain ma palju targemaks. Siiani otsisin ma loomaarsti, kes saaks mu loomadele rohu välja kirjutada, kuid ma sain alati vastuseks, et nendel sellist rohtu ei ole või et tegeletakse vaid kasside-koertega, lõpuks täna kui ma süvenesin täielikult foorumisse, siis leidsin kasuliku lingi, kus oli ühe kohaliku veterinaari kontakt ning ta on siiani ainuke arst, kes palus mul 15. min pärast tagasi helistada ning tagasi helistades sain suurepärase uudise, et selleks reedeks on mul rohi olemas.
Soovin kõigile mõnusat kevadet ja hästi-hästi palju päikest ning loodan, et võtate mind oma kampa!
mummi- Postituste arv : 2
Join date : 09/05/2012
Age : 34
Re: Tere, kõigile!
Mummi, me keegi ei pahanda :-) Nii armas on lugeda Su tutvustust.
Üritan ka lähiajal miskit kokku klõbistada, nii kiire on olnud. Eilne öö oli taas uskumatult seiklusrikas ja hariv.
Eks me paljud mõtleme siin, et mis me ikka ennast presenteerime, osadel on kodukad jne. Me oleme liiga tagasihoidlikud.
Praegu ruttan taas oma lutitallede juurde. Kits võiks esimese tiinestumise ajaks olla jah 18 kuu vanune(ideaalis) nagu mullikad jpm noorloomad.
Ants Kuks koos Liilia Taliga on parimad nõuandjad, kontaktid Rõõmu talu kodulehelt.
Üritan ka lähiajal miskit kokku klõbistada, nii kiire on olnud. Eilne öö oli taas uskumatult seiklusrikas ja hariv.
Eks me paljud mõtleme siin, et mis me ikka ennast presenteerime, osadel on kodukad jne. Me oleme liiga tagasihoidlikud.
Praegu ruttan taas oma lutitallede juurde. Kits võiks esimese tiinestumise ajaks olla jah 18 kuu vanune(ideaalis) nagu mullikad jpm noorloomad.
Ants Kuks koos Liilia Taliga on parimad nõuandjad, kontaktid Rõõmu talu kodulehelt.
Re: Tere, kõigile!
Niisiis...kui jätta kõrvale kõik reklaamlaused ("eripärane aroom, kordumatu maitse" ning "mida pakute teie ootamatule külalisele?" ), siis- kuidas ometigi tutvustada Gevaliat?
Tuleb vägisi omaks võtta, et selles klipis on tuum vägagi tabavalt kokku võetud. Nii lihtsalt ongi :-) Kes minuga põgusalt kokku on puutunud, teavad millest jutt. Veel enne kui rõõmustada või vihastada jõuate, olen näuhti juba järgmisel sillal. On asjatu loota, et mul oleks aega tagasi vaadata, kahetseda või nihu läinud suhteid siluma hakata. Kui läks nii, siis läks. Ehkki ma päris tihti analüüsin ja mõtisklen oma õnnestumiste ja ebaõnnestumiste üle ja vb iseenesele annan aru oma vigadest, siis ega ma avalikult ei kipu ikka miskit tunnistama küll. Respekt mu ainsale abikaasale, kes säherdust frukti noorest east saati on suutnud taluda.
Oma sisimas pole ma tegelikult pahatahtlik. Tahaksin väga, et kõigil on lõbus tore ja hea. Paraku on inimesed, nende meeleolud, isiklikud eelistused ja huvid erinevad. Siis pean hoolikalt jälgima, et mu naljad väga üle võlli ei hakka käima.
Erialadelt olen tegelikult täis- ja hapupiimatoodete meister, loodusgiid ja klassikalise massaazi massöör s.t. puudub igasugune loomakasvatusalane või muu kõrgharidust. Isiklikku kokkupuudet piima tootmise ja töötlemisega (ükskord arvutasin huvi pärast) on olnud üllatavalt palju: näiteks rinnapiimaga toitmist tuli kokku 4,7 aastat. Praegu on peamised artiklid kitse- ja lambapiim, nendest tehtud juustud.
Enda puhul pean oluliseks plussiks, et kasvasin üles talus, kus oli igasuguseid loomi. Sain lehmakarjas käia, kanakaagutamise järgi pesakurnasid otsida, öösiti põrsaid vastu võtta, lambaid pügada, olla loomade lihaks tegemise juures, lehmi lüpsta, heina teha jne- ehk see know how tuli üsna enesestmõistetavalt lapsepõlvekodust kaasa. Tõsi, seal ei olnud kitsi ega hobuseid(ilmselt poleks neid mulle keelatud, kui oleksin soovinud...aga ma ei osanud/tihanud) Seetõttu on ülimalt hämmastav minu kirg just nende loomade vastu. Hobused nii kaua kui ennast mäletan ja kitsed palju hiljem ent nüüdseks võib öelda, et kuuldes sõna "kits" lähen rohkem elevile, kui kuuldes sõna "hobune". Ka mu pesamuna nimi on Kitsed (rootsi k. Getter :-D)
Pole toredamat looma, kui kits! Ta toidab- katab, täidab südame rõõmuga. Olen näinud vanaaegseid fotosid, kus sikud ka ree ette on rakendatud. Mu oma kõige uuem hitt on kapramassaaž. Tulge vaatama ja katsetama!
Edit: lisasin video! Alguses kulgeb rahulik ratsutajate karavan, seejärel kitsede etteaste (ei mäleta enam, kuidas siia video sai manustada ja aega nuputada pole, annan lihtsalt lingi): https://youtu.be/MCYo66hZR3k
Tuleb vägisi omaks võtta, et selles klipis on tuum vägagi tabavalt kokku võetud. Nii lihtsalt ongi :-) Kes minuga põgusalt kokku on puutunud, teavad millest jutt. Veel enne kui rõõmustada või vihastada jõuate, olen näuhti juba järgmisel sillal. On asjatu loota, et mul oleks aega tagasi vaadata, kahetseda või nihu läinud suhteid siluma hakata. Kui läks nii, siis läks. Ehkki ma päris tihti analüüsin ja mõtisklen oma õnnestumiste ja ebaõnnestumiste üle ja vb iseenesele annan aru oma vigadest, siis ega ma avalikult ei kipu ikka miskit tunnistama küll. Respekt mu ainsale abikaasale, kes säherdust frukti noorest east saati on suutnud taluda.
Oma sisimas pole ma tegelikult pahatahtlik. Tahaksin väga, et kõigil on lõbus tore ja hea. Paraku on inimesed, nende meeleolud, isiklikud eelistused ja huvid erinevad. Siis pean hoolikalt jälgima, et mu naljad väga üle võlli ei hakka käima.
Erialadelt olen tegelikult täis- ja hapupiimatoodete meister, loodusgiid ja klassikalise massaazi massöör s.t. puudub igasugune loomakasvatusalane või muu kõrgharidust. Isiklikku kokkupuudet piima tootmise ja töötlemisega (ükskord arvutasin huvi pärast) on olnud üllatavalt palju: näiteks rinnapiimaga toitmist tuli kokku 4,7 aastat. Praegu on peamised artiklid kitse- ja lambapiim, nendest tehtud juustud.
Enda puhul pean oluliseks plussiks, et kasvasin üles talus, kus oli igasuguseid loomi. Sain lehmakarjas käia, kanakaagutamise järgi pesakurnasid otsida, öösiti põrsaid vastu võtta, lambaid pügada, olla loomade lihaks tegemise juures, lehmi lüpsta, heina teha jne- ehk see know how tuli üsna enesestmõistetavalt lapsepõlvekodust kaasa. Tõsi, seal ei olnud kitsi ega hobuseid(ilmselt poleks neid mulle keelatud, kui oleksin soovinud...aga ma ei osanud/tihanud) Seetõttu on ülimalt hämmastav minu kirg just nende loomade vastu. Hobused nii kaua kui ennast mäletan ja kitsed palju hiljem ent nüüdseks võib öelda, et kuuldes sõna "kits" lähen rohkem elevile, kui kuuldes sõna "hobune". Ka mu pesamuna nimi on Kitsed (rootsi k. Getter :-D)
Pole toredamat looma, kui kits! Ta toidab- katab, täidab südame rõõmuga. Olen näinud vanaaegseid fotosid, kus sikud ka ree ette on rakendatud. Mu oma kõige uuem hitt on kapramassaaž. Tulge vaatama ja katsetama!
Edit: lisasin video! Alguses kulgeb rahulik ratsutajate karavan, seejärel kitsede etteaste (ei mäleta enam, kuidas siia video sai manustada ja aega nuputada pole, annan lihtsalt lingi): https://youtu.be/MCYo66hZR3k
Ootamatult kitsepidajaks.
Ka meist said üle öö kitseomanikud ja nüüd saate huvi korral meie kitsedest lugeda blogist www.luulukitsed.blogspot.com
Suur abi on olnud sellest foorumist.Aitäh, et olemas olete...
Suur abi on olnud sellest foorumist.Aitäh, et olemas olete...
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele