Jääratalle kasvatamisest
4 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Jääratalle kasvatamisest
Mul on minilammas jääratallega. Tall on juba 3,5-kuune ja peaaegu sama suur kui ema, aga ikka veel vahel rüüpab tissipiima. Millal saab jäär suguküpseks ja tuleks emast eraldada?
Kas jääratalle on võimalik ka kuidagi kasvatada ja õpetada? Isa on tal kõva puksija. Minijäära puhul pole see küll eriti valus, aga tüütu siiski. Talleke proovib ka juba vaikselt puksimist harjutada (inimeste peal). Kas on võimalik teda kuidagi õpetada, et ta sellest plaanist loobuks?
Kas jääratalle on võimalik ka kuidagi kasvatada ja õpetada? Isa on tal kõva puksija. Minijäära puhul pole see küll eriti valus, aga tüütu siiski. Talleke proovib ka juba vaikselt puksimist harjutada (inimeste peal). Kas on võimalik teda kuidagi õpetada, et ta sellest plaanist loobuks?
Re: Jääratalle kasvatamisest
Arvan, et suht viimane aeg eraldada... kuigi nende minikate hingeelu nii täpselt ei tea. Suured tõud indlevad juba augustis, kuid primitiivsetel on sesoonne ind (hilissügis). Imemine meeldib veel pooleaastaselegi, kuid vajadust pole, ema ka kurnab.
Jääratallesid soovitatakse mitte silitada pea pealt, vaid lõua alt või rinna eest. Muidu nagu kutsub teda mängule/ puksima. Aga kui juba teeb nii...siis ma võtaks vitsa kaasa ja las jookseb su eest.( Kes on boss?!) Kui saad talle seltsiliseks teise jäära või oina, võib ka asi kohe laheneda, mängivad omavahel ja rahunevad.
Jääratallesid soovitatakse mitte silitada pea pealt, vaid lõua alt või rinna eest. Muidu nagu kutsub teda mängule/ puksima. Aga kui juba teeb nii...siis ma võtaks vitsa kaasa ja las jookseb su eest.( Kes on boss?!) Kui saad talle seltsiliseks teise jäära või oina, võib ka asi kohe laheneda, mängivad omavahel ja rahunevad.
Roosi- Postituste arv : 125
Join date : 10/07/2011
Age : 48
Re: Jääratalle kasvatamisest
Kaaslasteks võivad olla omavahel ka lamba ja kitsepoisid, saab lahedalt pukselda.
Re: Jääratalle kasvatamisest
Panin jääratalle isa juurde. Saavad üsna sõbralikult omavahel läbi. Ei puksigi eriti. Vana jäär küll arvas vist alguses, et talle toodi pruut Aga jagas vist ikka lõpuks ära, et see siiski isane. Jääradega koos on üks emane kits ka (kui ta just parasjagu üle aia pole roninud). Too tahtis küll väikse jääraga puksima hakata. Kevadel, kui loomad esimest korda peale talve õue lasin, toimus vana jäära ja kitse vahel karjajuhi valimine. Kits jäi tookord teiseks. Eks tal nüüd hea meel, et on keegi temast väiksem ja nõrgem, kellest jõud üle käib ja keda puksida saab.
Ema leppis ka ilusti sellega, et poiss isa juurde kolis. Esimene päev ainult hõiskasid natuke vastamisi.
Kitsepoissi, kellega jäärapoiss puksida saaks, meil pole. Tahaks muidu küll ja kits ka ootab peigmeest, aga sokud haisevad ju nii ebameeldivalt ja meie peres pole keegi nõus selle haisu sees elama
Ema leppis ka ilusti sellega, et poiss isa juurde kolis. Esimene päev ainult hõiskasid natuke vastamisi.
Kitsepoissi, kellega jäärapoiss puksida saaks, meil pole. Tahaks muidu küll ja kits ka ootab peigmeest, aga sokud haisevad ju nii ebameeldivalt ja meie peres pole keegi nõus selle haisu sees elama
Re: Jääratalle kasvatamisest
kas Sul see minijäärapoiss müüa pole? otsin minilambaid oma karja. kust neid saaks?
Re: Jääratalle kasvatamisest
Tundub, et nõuannetest oli kasu - viimasel ajal pole nad mind enam puksida üritanud. Jäärapoiss on nüüd 2 kuud koos isaga olnud ja peapealt pole ma neid enam paitanud. Aga kõrvatagant sügamine meeldib neile küll. Kui väiksemat sügan, siis suurem tuleb ja lükkab ta eemale ja sätib oma kõrva ette
Omavahel nad ka eriti ei kakle.
Müügiteemal suhtlesin Aadoga privaatselt.
Omavahel nad ka eriti ei kakle.
Müügiteemal suhtlesin Aadoga privaatselt.
Re: Jääratalle kasvatamisest
Tore, et teil hästi sujus
tuleb meelde, kuidas ka kevadel oma suurele rootsi jäärale seltsiks panin võõrutatud oinapoisid. Vana jäär muidu oli ikka kamandaja ja kihnukaga peksti päid veriseks (kole vaadata, aga peavad suhted klaarima), kuid tittesid ei puutunud...talled olid aga veel sellises mõõdus, et mahtusid võrkaia/selline "venivate silmadega"/ aukudest läbi, panid esimesel öösel tagasi emade juurde. Siis sai neid natuke sees hoitud, kuni suur emaigatsus ja kisa üle läks ning edasi oli mõnus kamp koos issiga
tuleb meelde, kuidas ka kevadel oma suurele rootsi jäärale seltsiks panin võõrutatud oinapoisid. Vana jäär muidu oli ikka kamandaja ja kihnukaga peksti päid veriseks (kole vaadata, aga peavad suhted klaarima), kuid tittesid ei puutunud...talled olid aga veel sellises mõõdus, et mahtusid võrkaia/selline "venivate silmadega"/ aukudest läbi, panid esimesel öösel tagasi emade juurde. Siis sai neid natuke sees hoitud, kuni suur emaigatsus ja kisa üle läks ning edasi oli mõnus kamp koos issiga
Roosi- Postituste arv : 125
Join date : 10/07/2011
Age : 48
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele